Rehabilitatsioonist

Mis on rehabilitatsioon?

Rehabilitatsioon on protsess, mille käigus kvalifitseeritud spetsialistid aitavad Teil taastada, säilitada või parandada igapäevaeluks vajalikke võimeid ja oskusi. Rehabilitatsioonivajadus võib tekkida haiguse, trauma või meditsiinilise ravi kõrvaltoimete tagajärjel, kui need on põhjustanud võimete vähenemist või kaotust.

Rehabilitatsiooni eesmärk on suurendada Teie iseseisvust, parandada igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti.

Kes vajab rehabilitatsiooni?

Rehabilitatsioon on ette nähtud inimestele, kes on kaotanud võimed, mis on neile vajalikud igapäevaelu jaoks. Mõned kõige levinumatest põhjustest, miks võimed on kaotatud, hõlmavad järgmist:

  • Füüsilised traumad (sh põletused, luumurrud, peaajutraumad, seljaaju vigastused jm)
  • Psüühilised traumad
  • Insult
  • Meditsiiniliste protseduuride kõrvaltoimed
  • Arenguhäired
  • Mõned kaasasündinud puuded ja geneetilised häired
  • Krooniline valu, sh selja- ja kaelavalu
  • jne

Igapäevaelu piiranguteks võivad olla näiteks mõtlemisprotsesside raskendatud kulgemine, nägemise, kuulmise, kommunikatsiooni, liikumisaktiivsuse häired, võimetus kujundada isiklikke püsisuhteid või võimetus säilitada pikaajalisi töösuhteid.

Rehabilitatsiooniteenused võimaldavad igas eas isikutel mitte lõpetada või siis taastada igapäevategevusi, osaleda täisväärtuslikult ühiskonnaelus ja tõsta oma heaolu taset.

Rehabilitatsioonitegevused saavad leevendada terviserikete laia spektri negatiivset mõju. See on abi osutamise kompleksne vorm, mis täiendab teisi meditsiinilisi toiminguid, nt terapeutilised ja kirurgilised sekkumised, ja aitab saavutada võimalikult parima tulemuse. Näiteks aitavad rehabilitatsiooniteenused kaasa tervisehäirete terve rea tüsistuste, nt seljaaju vigastuse, insuldi või luumurru profülaktikale.

Rehabilitatsioonitegevused saavad leevendada terviserikete laia spektri negatiivset mõju. See on abi osutamise kompleksne vorm, mis täiendab teisi meditsiinilisi toiminguid, nt terapeutilised ja kirurgilised sekkumised, ja aitab saavutada võimalikult parima tulemuse. Näiteks aitavad rehabilitatsiooniteenused kaasa tervisehäirete terve rea tüsistuste, nt seljaaju vigastuse, insuldi või luumurru profülaktikale.

Lisaks sellele võivad rehabilitatsiooniteenused aidata vähendada või aeglustada terve rea krooniliste häirete invalidiseerivate avaldumiste arengut, nagu südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused ja diabeet, patsientide jaoks eneseabistrateegiate ning vajalike abiseadmete valiku kaudu või tänu valu või teiste tüsistuste avaldumiste kupeerimisele.

Eestis hõlmab riiklik rehabilitatsioonisüsteem sotsiaalset, tööalast ja meditsiinilist rehabilitatsiooni.

Osutame sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuseid koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassaga ning meditsiinilise rehabilitatsiooni teenuseid (füsioteraapia ja logopeediline ravi) koostöös Tervisekassaga.

 

  • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (kõigile puudega inimestele ja osalise töövõimega või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad abi erivajadusest tulenevate toimetulekuraskustega kohanemisel) korraldab sotsiaalkindlustusamet – https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kontakt

Juhul, kui teenuse vajaduse hindamisel selgub, et inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, siis võtab sotsiaalkindlustusamet inimeselt teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle ja suunab teenusele.

Täpsemat teavet sotsiaalse rehabilitatsiooni ja teenuse taotlemise kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt – https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne-rehabilitatsioon

 

  • Tööalast rehabilitatsiooniteenust (inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks rehabilitatsioonimeeskonna abi) pakub Eesti Töötukassa.

Lisainfo tööalase rehabilitatsiooni saamise kohta leiab töötukassa kodulehelt – https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooalane-rehabilitatsioon